Ehituses kasutatavate isolatsioonimaterjalide turg seisab murranguliste muudatuste ees, sest turule tuleb uusi ja seni tavatuid lahendusi.
- Ehituse isolatsioonmaterjalid on reeglina veel tehislikud - anorgaanilisest mineraalvillakiust (klaas- ja kivivill) või plastisolatsioonid. Ökosoojustus on pigem erandnähtus. Foto: Julia-Maria Linna
"Saame rääkida villaplaadi asendamiset polüretaanvahust hübriidplaadiga, mille soojuspidavus on tunduvalt parem ehk koefitsient tunduvalt väiksem,” rääkis Caparoli konsultant Eiko Roosimägi 23. märtsi Äripäeva ehituse rubriigis.
Teine viimase aja kuum sõna on ökoloogiline soojustusplaat - tööstuslikust kanepikiust toodetud isolatsiooniplaat. Kui välisturgudel on toode väljas olnud paar aastat, siis Eestis on see kättesaadav sellest kevadest. "Toote väljatöötajaks on meie emaettevõte ja seda saab hankida vaid meie kaudu, sest meie teada keegi teine sarnast ökoloogiliselt puhast soojusplaati turul ei paku,” märkis Roosimägi.
Tööstuslikust kanepikiust toodetud isolatsiooniplaadi valmistamisel on tootmisprotsessis kasutatud materjalijääke, mis teeb sellest keskkonnasõbraliku lahenduse. Paraku ei kvalifitseeru plaat soojuspidavuse alusel parimate hulka, jäädes soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK keskmisesse klassi.
Tasub teada
Materjali soojusjuhtivust näitab soojusjuhtivustegur W/mK
Soojapidavus on soojustusmaterjalide tähtsaim omadus. Materjali soojusjuhtivust näitab mõõtühik W/mK. Mida väiksem soojusjuhtivustegur, seda soojapidavam on materjal.
Soojusjuhtivustegur näitab soojuse hulka, mis läbib sekundi jooksul ruutmeetri suuruse pinadala ja meetri paksuse homogeense aine, kui temperatuuride vahe materjali eri pooltel on 1 kraad.
Tavapärased soojusjuhtivusnäitajad soojustusplaatidel on 0,040-0,032 W/mK, uus tehnoloogia toob turule ka soojustusplaadid soojusjuhtivusnäitajatega 0,024 W/mK ja 0,007 W/mK
Uusehitise soojustamisel on soojustuskihi paksuseks üldjuhul 180-200 mm.
Hoonete renoveerimisel on soojustuskihi paksuseks üldjuhul 150 mm.
Murranguliste muudatuste ees
Villaplaate on asunud välja vahetama märksa parema soojusjuhtivusega polüretaanvahust soojustusplaadid. Vaakumisolatsiooniplaat on tänu ränioksiidist valmistatud isoleerivale südamikule õhuke ja energiatõhus.
Caparol müüb Eestis peamiselt Saksamaal ja Austrias toodetud soojustusmaterjale. Ehituslahendustes keskendutakse eeskätt mineraalsete fasaadide soojustamisele soojusisolatsiooni liitsüsteemide abil (SILS). "Tegu on komposiitsüsteemiga, mis koosneb isolatsioonimaterjalist ja selle pealiskihtidest. See on süsteem, mida kasutatakse enamike kortermajade puhul ning mis võimaldab lihtsalt paigaldatavat fuktsionaalset ja kauakestvat lahendust,” märkis Roosimägi.
SILS moodustab ligi 85 protsenti majade soojustusest. Süsteemi eeliseks on paigaldamise lihtsus ja sobivus ehitiste mineraalse aluspinnaga nagu plokk, kivi ja betoon. Lisaks saab SILSi peale lisada erinevate struktuuride ja toonidega viimistluskihte. Puitmajade puhul süsteem paraku ei toimi ja krohvitud viimistlusega fassaadi saamiseks on vaja erilahendusi.
Kommentaar
Ökosoojustusplaatide osas skeptiline
Danel Kondrov, OÜ DRS Ehitus juhatuse liige
Meie kogemuse põhjal on kortermajade puhul populaarseim soojustuslahendus endiselt EPS polüesterplaat paksusega 200–250 millimeetrit.
Lähitulevikus tulevad turule järjest jõulisemalt PUR vahtplaadid, kuna lisaks paremale soojusjuhtivusele tagavad need kiirema paigalduse tõttu kokkuhoiu töökuludelt.
Oleme kortermajade puhul kasutanud lahendusena ka polüretaanvahust plaatide ja puitfassaadi kombinatsioone: asetame karkassile 200 millimeetrise kivivilla ja tuuletõkkeplaadi, sellele omakorda tuulutuslaudiku. Viimase paari aasta jooksul tehtud tööd on olnud enamuses sellise kombinatsiooniga.
Sellise lahenduse hind on hind on pisut kõrgem, kui klassikalise EPS lahenduse puhul. Peamine erinevuse on selles, kas tuuletõkkeks kasutada 30 millimeetri paksust või õhemat plaati, millest tekivad ka hinnaerinevused.
Oleme proovinud turul pakkuda ka SPU soojustusplaati, mille puhul peaks lõpptulemus soodsam tulema. Paraku ei juleta seda eriti kasutada.
Keskkonnasõbralike ökosoojustusplaatise osas julgen jääda skeptiliseks. Arvud ja numbrid räägivad enda eest ja kõrge hind kombineerituna madala soojatakistusega ei ole kõige eelistatavam lahendus, olgugi, et keskkonnasäästlikkuse tegur on suur.
Eriti soojapidavad materjalid
Kui enim kasutatud soojustusplaat isolatsioonisüsteemides on EPS polüesterplaat, mille soojusjuhtivustegur on sõltuvalt tüübist 0,04 kuni 0,032 W/mK, siis uute mineraalvillade soojusjuhtivustegur on jõudnud juba 0,03 W/mK-ni. Mida väiksem soojusjuhtivustegur, seda soojapidavam materjal - seega on uue polüretaanvahust plaadi soojapidavus teistega võrreldes parem.
"EPS polüesterplaatide puhul saab rääkida kahest põhitüübist: valge ehk klassikaline ja hall ehk silver. Esimese soojusjuhtivustegur on 0,040 ja teisel 0,032 W/mK," märkis Roosimägi. Ta lisas, et mineraalvilla puhul on numbrid samad. Uus polüretaan-hübriidplaat on parema töödeldavuse huvides kaetud kahelt poolt EPSiga,” selgitas ta. Samas tuleb Roosimäe sõnul arvestada, et plastmaterjal on valdavalt halb heliisolaator ja põlev materjal.
"Kui soojusjuhtivuse poolest on uute materjalidega nagu PUR/PIR ja vaakumpaneelid jõutud uue tasemeni, siis heliisolatsioonis ja tulepüsivuses sellist arengut paraku pole. Seega tuleb konstruktsioonides koos uute materjalidega kasutada kooslusena ka traditsioonilisemaid lahendusi, et tagada helipidavus ja tulepüsivus,” märkis AS Saint-Gobain Ehitustooted tehniline konsultant Indrek Sniker.
Tasub teada
Vaakumpaneel hoiab ruumi kokku
Ehitussoojustuse tehnoloogilise arengu uus suund on vaakumpaneelid, mille isolatsioonivõime on polüretaanvahust ökoloogiliste soojusplaatidele võrreldes veel madalam (soojusjuhtivustegur 0,007 W/mK). Näiteks ISOVER VacuPad 007, mis on mõeldud eelkõige kohtadesse, kus soojustuseks kasutatav ruum on piiratud, aga samas tuleb ruum soojustada võimalikult tõhusalt.
"Üliefektiivne soojustusvõime ning aurutakistus tagatakse fooliumisse pakitud ränioksiidist tuumaga, kust õhk on välja pumbatud. Tulemuseks on vaakum. See tähendab, et kui varem takistasid väikesed mõõtmed teatud ruumide kasutamist või kui oli oht, et konstruktsioonidesse jääb külmasildasid, siis VacuPadiga saab soojustada konstruktsioone seestpoolt väärtuslikku pinda kaotamata,” selgitas AS Saint-Gobain Ehitustooted tehniline konsultant Indrek Sniker.
Taoline ränioksiidist südamiku vaakum ja seda ümbritsevate alumiinium- ja plastkilede kombinatsioon on praegu turul ainulaadne.
Snikeri sõnul on ehituses kasutatavad isolatsioonmaterjalid enamasti tehislikud - anorgaanilisest mineraalvillakiust (klaas- ja kivivill) või plastisolatsioonid (polüstüreen või polüuretaan) - ja ökosoojustus pigem eradlik nähtus.
"Tehismaterjalid tagavad soojustusplaatide vastupidavuse hallitustele ja seentele," märkis Sniker. Kui ehituses kasutada orgaanilist materjali nagu vanapaber, lambavill ja muu selline, peab neid töötlema kemikaalidega, et nad konstruktsioonis sobivate tegurite koosmõjul (niiskus ja temperatuur) ei saaks hallituse ja seente toitaineks. "Kemikaalidega töötlemine muudab aga ökoloogilised materjalid mitte enam nii ökoloogilisteks,” selgitas Sniker.
Enamgi veel: toote keskkonnasõbralikkuse puhul on lisaks materjalile määrav ka tootmiskulu ja transport objektile, märkis Sniker. "Ehitustoodetele antakse välja EPD (Environmental Product Declaration) sertifikaate, milles kirjas, kui palju kulutati materjali tootmisel energiat ja paisati atmosfääri süsihappegaasi. Tootmiskuludesse arvestatakse ka transport objektile,” selgitas Sniker.
Seega on jätkusuutlikud ja keskkonnasõbralikud need materjalid, mida toodetakse näiteks jäätmetes võimalikult väikese energiakuluga ning objektile võimalikult lähedal.
Saunaisolatsioonil samad reeglid
Saunade ja teiste kõrge niiskustasemega ruumide soojustamine ei erine tavasoojustamisest - reegel on, et mida seespoolsem kiht, seda aurutihedam see peab olema.
"Kuna suhtelise niiskuse tase ja temperatuur on saunas kõrge ning niiskus tahab liikuda soojast niiskemast ruumist kuivema jahedama ruumi või välisõhu suunas, siis seda olulisem on teha soojustus- ja aurutõkkeisolatsioonitöid korralikult,” rõhutas ASi Saint-Gobain Ehitustooted tehniline konsultant Indrek Sniker. Nimetatud reegel tagab, et kui niiskus satub ehitusvea tõttu juhtumisi konstruktsiooni, saab see väljapoole ära kuivada.
Sama reegel kehtib ka näiteks veekeskuste puhul - korralik hüdroisolatsioon ja aurutõke konstruktsiooni sisepoolel on hädavajalikud, et niiskus ei pääseks konstruktsiooni ega põhjustaks seal kondensatsiooni ega teisi kahjustusi.
Seetõttu peavad sisemised isolatsioonimaterjalid olema aurutihedamad ja niiskuskindlamad kui välimised kihid. "Näiteks esimene kiht soojustust võiks olla kas XPS soojustusplaadid või vahtklaas. Pealmised soojustuskihid jällegi mineraalvillaplaadid, mis lisaks soojustusvõimele tagavad ka hea heliisolatsioonivõime ning tulepüsivuse,” sõnas Sniker.
Leiliruumi energiasäästlikud soojustusplaadid
Leiliruumides kasutatakse kiviplokk- või puitkarkass-seinte puhul lisaks tavakonstruktsioonile enne sisemist laudvoodrit spetsiaalseid fooliumiga kaetud soojustusplaate. "Fooliumkattega soojustusplaadid on tappühendusega ja kinnitatud fooliumteibiga. Fooliumkate võimaldab plaate kasutada lisaks soojustusele ka aurutõkkena, samuti peegeldab fooliumkate leiliruumis soojuskiirgust tagasi. Soojustusplaadi ja laudvoodri vahele jääb õhutusvahe 25 mm,” rääkis Sniker.
Lisasoojustuse teeb võimalikuks alumiiniumpind, mis peegeldab soojuskiirgust. Seoses sellega väheneb sauna kütmiseks vajaminev energiahulk ning kütmiseks kuluv aeg. Lisaks on toode tulekindel ka kerise taga, kus seinapinna temperatuur tõuseb leiliruumi muudest pindadest kõrgemaks. Isolatsiooniplaati võib kasutada nii puit- kui kiviseinas.
Plaatide paigaldamine on lihtne. "Isolatsiooniplaat kinnitatakse puukarkassile plaadile paigaldatava puidust vaheliistu abil. Kuna plaat on jäik, ei ole plaatide paigaldamisel vaja naeltega paigaldada täiendavaid nn distantspukse," selgitas Sniker.
Kiviseina puhul kinnitatakse puidust vaheliistud plaatidele lööktüüblitega, eelnevalt tuleb villa sisse paigaldada 25 millimeetri kõrgused distantspuksid. Plaatide liitekohad jm teibitakse alumiiniumteibiga, mis tagab õhu-ja veeaurutiheduse. Plaatide lõikamine on hõlbus, seda saab teha villa- või vaibanoaga,” rääkis Sniker.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.